Trump Conception, gruuviusku orkester

Trump Conception

Ei juhtu just sagedasti, et eesti muusikud astuvad mustade muusikute pärusmaale ja vannuvad truudust gruuvile.

Trump Conception, eesotsas bassist Janno Trumbiga, on seda teinud ja tulemuseks on enneolematul tasemel kõlav orkestreeritud rhythm'n'blues ja tipptasemel groove. 

Jazzi esteetikat toovad sellesse muusikasse komponeeritus ning vabaimprovisatsioon.

10-liikmeline Trump Conception sai alguse ühest "Torumehest". Õigemini ühest andnud gruuvifännist bassimehest, kes 2015. aasta kevadel kirjutas orkestratsiooni oma palale "Torumees" ning saavutas Naissoo-nimelisel heliloomingukonkursil 2. koha. Kiiduväärt tulemus innustas noort muusikut oma muusika ja seadetega edasi tegelema. Et tema lemmikmuusika kõlaks just nii, nagu see ideaalis peaks kõlama, ei teinud Trump allaandmisi bändi koosseisus, see pidi olema orkester! Kutsunud kokku noore generatsiooni ärksamad mängijad, sai koosseis järgmine: Janno Trump elektribassil, Madis Muul klahvpillidel, Pent Järve elektrikitarril, Dmitri Nikolajevski trummidel, Caspar Salo löökpillidel, Allan Järve ja Tanel Kuusk trompetitel, Johannes Kiik tromboonil, Danel Aljo tenorsaksofonil, Keio Vutt baritonsaksofonil. 

Orkestri nimevalikul ei saanud lasta käest universaalset ja rahvusvahelist  nime - Trump - muidugi mitte USA presidendikandidaadi tõttu, vaid ikka selle nime esialgse, trumpava tähenduse pärast. Nii et täielikult Trumbi kontseptsioon, kuigi kõik orkestriliikmed saavad "sõna" võrdväärselt - soolod on emotsionaalselt täisväärtuslikud, stiilsed, tehniliselt perfektsed. Kõik noored mehed on bändis head, aga siiski tundub olevat kambas üks tõeline imemees - trummar Dmitri Nikolajevski, kelletaolist täpsustehnilist, dünaamilist ja jõulist gruuvrütmikut pole siinmail küll enne kuuldud. Halleluuja! Nii võib hüüda küll, seda enam, et bändiliider peab ise oma kõige suuremaks armastuseks just gospelmuusikat. Gospelis seda rütmi ja bluusi juba jagub, see on muusikaline allikas, millest saab lõputult ammutada, nii rütmilises, harmoonilises kui hingelises ning loomulikult ka kehalises plaanis. Sest on ju rütmimuusika vägagi kehaline muusika. 

Juba esimene lugu plaadil, "Lugu nr. 5"! kutsub tantsima ja meenutab oma hoogsa minekuga kangesti acid-jazz'i lipulaeva, Briti ansamblit Incognito. Aga eeskujusid on noortel muusikutel varasemastki ajast - teadlikumad gruuvisõbrad kuulevad mõjutusi nii Weather Report'ist, Tower Of Power'ist, Earth Wind And Fire'ist, 70ndate jazz- ja discofunk'ist üldiselt. Janno Trump ise on nimetanud oma eeskujudena Ricard Bona't, Pat Metheny't, kuid bassimeestest sügavaima mulje on jätnud legendaarne ja surematu Jaco Pastorius. Jaco on inspireerinud Jannot oma kordumatu sound'iga, nii hard groove'i kui ka meloodiliste soolode meistrina.Trumbi enda soolo sel plaadil, palas "Science Funktion" on just meloodiline ja mõtlik - sümpaatne enesetutvustus!

Albumi kolmas pala, "Rhythm Or Blues" on maiuspala aeglase gruuvi austajaile, lihtne bluusilik teema kulmineerub tungleva tenorsaksofonisoologa (Danel Aljo) ning viib vererõhu üles järjest tihenevate faktuuride ning dünaamikaga. Spirituaalne hammond orel ei jäta kahtlustki - see pala on gospelilembuse ehedaim näide. Sellele järgnev pala, "Lonkab", kasutab broken beat'i, et tekitada tunne veidi lonkavast hip-hop gruuvist, mis muudab asja eriti cool'iks.  Usun, et kõvahäälne Jill Scott soleeriks hea meelega sellise "põhja" peale. Jahe värk.   

 Mõnusat sürrealismi loob pala "Läänemere ained", mille Trump on kirjutanud, mõjutatult lõhnaaistingutest lapsepõlves, kui vanavanematekodus Meriväljal oli teistmoodi merelõhn just see, mis enim meeltesse jäi. 

Niisamuti on lugu kantud patriootlikest tunnetest ning eestlaseks olemisest. Et selles on oma sürreaalsed ja samas armsad hetked, seda tõestab loo vastandlik ülesehitus ja jõuline coda - a-osa on stoiliselt eestlaslikult rahulik, b-osa vastandub märksa aktiivsema olekuga, muheda vanaeestlase kõva sõna lajatab loo lõpus oma baritonsaksofoniga Keio Vutt. Baritonsaksofon asendab torupillijorinat küll superhästi. Plaadi mõttehetk saabub kompositsiooniga "Moment", popilik lihtne meloodiajoonis ning loomulik harmoonikulg ning Allan Järve voolav trompetisoolo mõjuvad peale tihedaid rütmifaktuure ja keerulisi partituure puhastavalt ning annavad võimaluse hinge tõmmata enne viimast latin-funk pidu, "Fiesta Escandinavat".Tõeliseks ladinagruuviks on vaja muidugi ka löökpillimängijat, kes valdaks ladinalikke trumme - congad, pongod, timbale'd annavad õige sound'i ja meeleolu, seda tõelisust pakub albumil külalisena brasiillasest trummar, François Archanjo. Kui nakatavale rütmile lisada vunki täis eesti muusikud, kes valdavad pillimängu suurepäraselt ning bändi eestvedaja, kelle orkestratsioonid on säravad ja stiilitundlikud, ei saagi tulemus olla muud kui tõeline fiesta!