Hedvig Hanson "Tants kestab veel" (2011)
Kuigi minu lapsepõlv jääb veel nõukogude aega, mil sotsialistlik ideoloogia kuulutas saksofoni kapitalismi hääletoruks, hankisid ja kuulasid mõned muusikud ikkagi seda patuse kõlaga, nõukogude inimese moraalsust laastavat afro - ameerika juurtega rütmimuusikat, nii ka minu ema, kes tollel ajal laulis ansamblis FIX. Mäletan oma ema AGFA ja BASF kassette, kuhu oli lindistatud Chaka Khan, Stevie Wonder, Roberta Flack, Randy Crawford, Earth, Wind & Fire...
Niisamuti haaras mind FIX'i kontsertidel kaasas käies just see "rütm ja bluus" - kuulnud kord, mida tähendab elava bändi heli ja tundnud seda haaravat energiat, olin nii võlutud, et laulsin vaid Silvi Vraidi lauldud laule, salvestis kassetil tõestab, et 5 - aastaselt laulsin ma ema klaverisaatel: "...vaid üks pilk, olen armund' ma, haa, haaaa, sa ei pääse mu käest, wuaa, wuaaa!..." (ükskord palusin vanaemal naabrimehe käest mulle ka suitsu küsida, et oleksin rohkem Vraidi moodi!)
Mõnel korral julgesin FIX'i kontserdi lõpulooks isegi lavale kaasa laulma minna! See lõpulugu oli muidugi täielik "küte", kui nüüdset slängi kasutada- "...üks mees õnnesärgis laval liikvel on ja süüdi ses värgis on grammofon!..." Seda meenutades kuulen ikka cow - bell'i plekist häält rütmi löömas! Igal võimalusel hiilisin enne kontserte lavale pille proovima, eriti meeldisid süntesaator ja trummid! Aga selle toreduse kõrval oli tahes-tahtmata tagasilööke mudilaskoori tundides - need tundusid ikka väga igavad - mäletan korda, kus mind klassist ka välja saadeti, lauluõpetaja ütles, et ega me pole siia lolli mängima tulnud!
Unistus rütmimuusikast on minus olnud alati, 19 - aastaselt käisin üksi ära USA-s, et selle "musta" muusika sünnimaal tunda end lähemal "õigele asjale".
Võõrsil sain kohe aru, et Eestis on minusuguse koduigatseva looduslapse jaoks asju valutum ajada, 22 - aastaselt hakkasin kirjutama oma laule, millest osad ka sellel plaadil. Minu kõige esimene laul oli bluus "Still Love You So", mis sel plaadil kannab nime "Siiski sind hüüan". Kui tookord arvasin, et eesti keeles pole rütmimuusikat võimalik laulda, siis selle plaadiga olen tõestanud enesele, et on võimalik, tookordsed inglisekeelsed tekstid on saanud eestikeelseteks. Niisamuti ei pea gruuvimuusika mängimiseks olema bändis mustad mehed - eesti muusikute seast leiab väga andekaid ja "kuumi poisse", kes seda muusikat tajuvad ja teha oskavad. Plaadil mängivad Joel- Rasmus Remmel, Andre Maaker, Ahto Abner, Reigo "Pedro Peche" Ahven, Mihkel Mälgand, külalistena veel Jukka Eskola Soomest ja Deniss Pashkevich Lätist. Koos Uku Suvistega taaselustame kunagi Mac McFall'iga esitatud dueti "When We're Flying High", eesti keeles sai selle nimeks "Kõrgele et lennata".
Osad lood on tuttavad Eesti levimuusika 80-ndatest: Rock - Hotel'i "Varjata head ei saa", Apelsini "Aeg ei peatu", Silvi Vraidi lauldud "Selliseks ma jäin" ja muidugi nimilugu "Tants kestab veel", mida originaalis laulsid Sonny & Cher, eestikeelsena laulis loo kuulsaks Merle Ambre.
Kuigi muusikaõpingud viisid mind klassikalise muusika radadele ja mu viimase aja stiil kuulub impressionistliku jazz'i alla, rõõmustab ja ergutab gruuvmuusika minu hinge ja keha alati, kui selleks tuju.
Tants kestab veel ja veel ja veel....
http://www.youtube.com/watch?v=ts5SKBJYLZ4
Comments
Post a Comment