"...ma juba üht-teist justkui mäletan või aiman..."

VindPower "VindPower" Tõelist sõprust ei piira ei aeg, ruum ega füüsilise keha olekud. Klarnetist Meelis Vind on pühendanud oma uue plaadi varalahkunud sõbrale ja kitarristile Ants Laigile. Tema koosluse "VindPower" energeetika on seotud nii maa, tuule, taeva ja läbi Laigi muusika müstiliselt ka teispoolsusega. Meenutades kuivõrd tuline, kompromissitu, vahel lausa äärmuslik oli jazzkitarrist Ants Laig, saab läbi mälestusplaadi tõestatud, et mõjuv muusika nõuabki just sellist totaalsust. (Pealegi, neil, kel jätkub kannatlikkust ja oskust, võib õnnestuda kõva koore alt erilist tundlikkust tajuda.) Muusikud kannavad sellel plaadil edasi seda jõudu, julgust ja mehelikkust, mis ei anna end liiga lihtsalt õrnade tunnete meelevalda.  Ka ainus armastuslaul plaadil, kitarrist Virgo Sillamaa "Lüüdiline armastuslaul" on pigem keeruline võitlus iseeneses kui lihtviisiline tundeavaldus. Meelis Vind, Virgo Sillamaa, Ahto Abner, Raun Juurikas, Mihkel Mälgand kulge

Melody Gardot "The Absence" Peaaegu alasti Melody Gardot oma uue plaadi esikaanel võib nii mõnegi tõsise muusika austaja panna arvama, et selline enesemüümine ei saa olla tõeline kunst. Aga Gardot naturaalsuse austajad teavad - selles avatud alastuses on midagi enamat, sõnum, et ka sensuaalsus võib olla sügav, et selles magus - valusas igatsusetundes, pidevas janunemises, peitubki kunstniku elu võlu ja valu. Valust ei saa meloodilise nimega lauljatari muusikast rääkides mööda - 2003. aastal, kui Jeep Cherokee foori punast tuld eirates naisele otsa sõitis, sai  Gardot aasta aega lamada vaid selili ja nõnda õppis ta mängima kitarri ja looma vaikseid laule. Puusavigastuse tõttu liigub ta kepi najal, millest on ühtlasi saanud tema firmamärk - stiilne blond naine kepiga. Tumedaid prille kannab ta samuti õnnetuse tagajärjel, silmade ülitundlikkuse pärast. Ehk see on osaliselt põhjuseks, miks plaadi pealkiri on "The Absence" ("Puudus") - selili lamab ka ta plaa

 Kadri Voorand Trio "Kosmogooniline etüüd"    Kadri Voorand on unikaalne naislaulja eesti jazzis, kes eristub oma tämbri ja eelkõige mõtlemisega sedavõrd, et mitte kõik kuulajad ei pruugi taolist omapära mõista. Kadri pole pelgalt tundeline laulja, kuigi emotsioone jätkub tal samas ekstaatilisuseni välja. Noor naine paneb proovile ennast ja kuulajat oma häälekasutuse ja improviseerimisjulgusega. Muusikas end vabaks lastes, ei püüa ta publikule meeldida, tähtis on vaid avanemine ja täielik ausus, iseenese, muusika, teiste muusikute suhtes. Ainult nii saab olla aus ka publiku suhtes. Sel plaadil on Kadri Voorandi Trio  - Virgo Sillamaa kitarril ja Taavo Remmel kontrabassil, ette võtnud  osa eesti markantsest luulest. Liivi, Enno, Runneli, Alliksaare, Viidingu, Kareva, Merilaasi, Ehini luule on saanud oma mõttelisele ajatusele kaaslaseks vaba ja kartmatu muusika, mida esitatakse ülima hingepinge ja stiilipuhtusega. Kadri ekspressiivse ja kohati lausa hullumeelsusena mõjuva väl