Posts

Showing posts from December, 2013

Dianne Reeves - Jazzidiiva ilus elu

Image
Dianne Reeves  "Beautiful Life" Maailma jazzikuninganna Dianne Reeves'i album "Beautiful Life" on tõeliseks maiuspalaks soulisõpradele. Värvikireva kujundusega plaat üllatab moodsusega, kui tavapäraselt esitab mahlase häälega Reeves klassikalisi jazzistandardeid live-pillimeeste saatel, siis seekord on lauljanna produtsendiks, programmeerijaks ja muusikaliseks kujundajaks kutsunud oma "hingeõe", trummari ja multiinstrumentalisti Terri Lyne Carrington'i. Tulemuses kuuleb enam sünteesitud helisid, uutest stiilidest Reeves'i repertuaaris isegi reggae't ja hip-hopi'i. Eks soul ja aafrikapärane muusika ole jazzitarile ikka meeltmööda olnud, sellel plaadil läheb ta veelgi sensuaalsemaks, selle tipuks on kindlasti duett "Satiated", samethäälse Gregory Porteriga, kus lauldakse vaheldumisi ekstaatiliselt: "Let's make love!" Ilmselgelt liig valgele inimesele, kes mõtestab elu ja olemist vaimu läbi. Aga

Margus Vaheri macholik romantism

Image
Margus Vaher "Kui me kohtusime" Margus Vaheri uus album jätkab eelmise tuules. Macho'likkust ja romantikat, karmust ja pehmust läbisegi. Vaher miksib stiile ja kuigi esimesel kuulamisel tahaks vahel küsida, et miks peale pop-rokki äkki bossanova, või peale jõulist bluusi 50ndate stiilis shuffle- rütmis rockabilly ? Vaheri enda sõnul esitab ta muusikat, mis talle endale meeldib ja tõsi on see, et tema hääl seda ka võimaldab. Veenvalt kulgeb ta rokis, käristades häält ja hinge, mahedamates lugudes on tema vokaal dünaamiline ja lausa sametiselt mahe. Elumehest on saanud õrn armastaja. Just nende kahe äärmuse vahel Vaher pendeldab, jättes kuulajasse terake kimbatust ja küsimuse, et kes see mees õieti on. Esimene pala plaadil, "Miraazh", on justkui elumehe hümn, milles tubli annus (enese)irooniat, igal juhul jutustab see mehest, kes on nõiutud naisest, tema "muuvidest" tantsusaalis, kus "bänd kütab ja gruuvib", ning nõnda, hullununa, tahab