"...ma juba üht-teist justkui mäletan või aiman..."

Helin-Mari Arder  "Ununenud unistused" Helin-Mari Arder on seekordsel plaadil ette võtnud oma onu, poeet Ott Arderi loomingu, esitades nii oma laule, kui tuntud palu, mis saanud uue, värskema seade, jazzmuusikute tunnetuse läbi. Tihtipeale on nii, et kuulajad teavad kuulsate palade esitajaid, teadmata autoreid. Sel plaadil tuletab Helin-Mari meelde, kuipaljudele lööklauludele on sõnad kirjutanud muhe ja südamlik Ott Arder - "Korstnapühkija", "Aeg ei peatu", "Suudlus läbi jäätund klaasi", "Kaunilt kaua", on vaid mõned meeldesööbinud lauludest. Kes siis veel, kui mitte õrnahäälne ja -hingeline Helin-Mari võiks oma ka õrnahingelist, isegi kohati lapsemeelset onu nõnda meenutada. Popmuusikaga harjunud kõrvale võivad segadust tekitada uute harmooniatega tuttavad lood - miski on nagu sama, aga midagi hoopis teisiti. Just nii, Helin-Mari ise on seadnud need lood vastavalt oma muusikalisele maitsele uueks. Kindlasti oli tuge ka

"Õhtu rannal"  Valter Ojakäär  Liisi Koikson Raivo Tafenau Eesti jazzilegendi, Valter Ojakääru 90-ndaks juubeliks pühendatud helikandja "Õhtu rannal" Raivo Tafenau ansambli juhtimisel ja heledahäälse Liisi Koiksoni esitatud lauludega, on kena kingitus nii auväärt laululoojale endale kui ka kuulajatele, kes peavad lugu mahedast muusikast. Või peaks ütlema "muhedast muusikast", sest on ju papa Valter ise, vaatamata kõrgele vanusele, nii muhe kui olla saab. Nii parafraseerib ta plaadi saatesõnas mulgi taluperemehe vanasõna  "hea supp, söö või ise!", öeldes, et see muusika plaadil on nii hea, et kuula või ise! Taolise sissejuhatusega ei olegi kuulajail muud seisukohta võimalik võtta, kui suhtuda asjasse lahedusega. Kindlasti ei ole selle plaadi puhul tegemist suure kunstiga, kui kunsti all mõeldakse midagi enneolematut või eksperimentaalset. Vastupidi, muusika kõlab tuttavlikult, kuulajasõbralikult ja sobib oma toonilt hästi ka nn. ta