Helin-Mari Arderi naiselik maailm

Helin-Mari Arder
 "Ununenud unistused"

Helin-Mari Arder on seekordsel plaadil ette võtnud oma onu, poeet Ott Arderi loomingu, esitades nii oma laule, kui tuntud palu, mis saanud uue, värskema seade, jazzmuusikute tunnetuse läbi.

Tihtipeale on nii, et kuulajad teavad kuulsate palade esitajaid, teadmata autoreid. Sel plaadil tuletab Helin-Mari meelde, kuipaljudele lööklauludele on sõnad kirjutanud muhe ja südamlik Ott Arder - "Korstnapühkija", "Aeg ei peatu", "Suudlus läbi jäätund klaasi", "Kaunilt kaua", on vaid mõned meeldesööbinud lauludest.

Kes siis veel, kui mitte õrnahäälne ja -hingeline Helin-Mari võiks oma ka õrnahingelist, isegi kohati lapsemeelset onu nõnda meenutada. Popmuusikaga harjunud kõrvale võivad segadust tekitada uute harmooniatega tuttavad lood - miski on nagu sama, aga midagi hoopis teisiti. Just nii, Helin-Mari ise on seadnud need lood vastavalt oma muusikalisele maitsele uueks. Kindlasti oli tuge ka suurepärastest muusikutest, kes lauljatari saadavad - Mart Soo, Teet Raik, Mihkel Mälgand, Ahto Abner, Ricardo Padilla ei vaja jazzisõbrale tutvustamist, läbi nende saab Helin-Mari unistus "Unustatud unistustest" teoks. 
Teame, et eesti jazzi päikesekiireks kutsutud Helin-Mari lemmikuks on päikseline bossanova, ka seda kuuleb plaadil, aga veel palju muud. On lustakaid ja kergemaid palu, aga on ka Unistus ja Igatsus, mis annavad enam tooni. Plaadi kunstiliseks kõrghetkeks võiks nimetada Helin-Mari enda laulu "Kui peaksin su unustama", millest kostub tõeliselt isiklikku puudet ja mida ilmestab veelgi Mihkel Mälgandi kontrabassi soolo. 

Peaaegu sama tunne kordub veel Tõnis Mägi palas "Kaunilt kaua", lugu, mis viib sügavustesse ja on samas oma lihtsuses nii lõputult ilus. Mõne laulu puhul tahtnuks isegi, et oleks originaalist täielikult loobutud, näiteks Valkoneni "Lootus" kõlab liiga lausoptimistlikuna kõrvus ajast, kui Janika Sillamaa kõiki eurolaule esitas, nii, et isegi uus seade ei saa seda kentsakat helipilti mälust kaotada. Aga Ott Arderi sõnad ses loos on ikkagi nii head, et tasuvad kordamist:" ...keegi pole liiga väike, keegi pole liiga suur, kui vaid teaks, kus põimub hea ja kurja juur..."

 Rääkides suurustest, siis Helin-Mari hääl on küll dünaamiliselt pigem väikese nivooga ja naiselikult habras, kuid pehme ja kaunikõlaline ning sellest hoovab intelligentsust. Plaadi kujundus ja fotod Maris Ojasuult sobivad pildiliselt suurepäraselt toetama lauljatari pehmet unistamist. Kaanefotost võib isegi leida sümboleid - naine puhub kinnisilmi tuulde äraõitsenud võilille seemneid, mis langevarjuritena lendlevad ja uut kasvukohta otsivad. Nagu unistused, millest osad saavad tõelisuseks, osad aga kaovad unustusse, jäävad täitumatuks. Magusvalus paratamatus.

"Ununenud unistused" on plaat, mis vajab kindlasti süvenemist, et kuulata Helin-Mari tasast häält ja Ott Arderi tuumakaid sõnu.