Tanel Ruben & Victoria pakuvad hetkelist unustust

Tanel Ruben &Victoria feat. Meelis Vind

Million Years

Kui ma Tanel Rubeni ja Victoria uue plaadi esmakordselt autos mängima panen ja lauljatar laulab maheda klubimuusika laulurefräänis "Let's live forever and a day" ning järgmisel hetkel tuiskab minust mööda auto, mille tagaklaasile on kleebitud loosung "LIVE FOR NOW", olen justkui muusikavideos, mille sisuks on elunautimine ja elamine hetkes, siin ja praegu. Häälestus on positiivne, aga pean siiki kontrollima tihedamini spidomeetrit, sest taoline muusika mõjub toniseerivalt ja kerge on kaotada kontrolli. Seda enam, kui muusikas endas rütmid ja tempod vahelduvad mitte ainult lugude lõikes vaid mitmeid kordi ühe loo sees. On ju tegemist trummari loodud muusikaga ja rütmilist mitmekesisust juba jätkub. Juba esimene pala tõestab, et rütm on selles muusikas peamine tegur. See algab sumeda ballaadina, kuid jõuab õige pea joviaalsesse sambasse.

Järgmine pala jääb küll enim meelde oma klubilikult korduva fraasiga "Is this your love", kuid kel rohkem muusikalist haritust, võivad huviga lugeda vahelduvaid taktimõõte - ebatavaline 7/8 vaheldub tümpsuvama 4/4 taktimõõduga.

Tundub, et Rubenit ahvatleb jazzi, popi ja klubimuusika vahenditega mängimine ja tavapärane taktitunnetus jääks tema jaoks igavaks. Kolmas lugu "Vilgas elu" teema kõlab oma rütmika ja 70ndate sündisaundiga justkui ladina klubimuusika kogumikult, ent soolo jällegi märksa vabam, tantsijal võimalus loovaks dünaamikaks!

Neljas pala "Happy Days teeb õnnelikuks vana hea house'i sõbrad, selle refrään võiks klubis kõlada pool tundi järjest, aga siingi vaheldub a-osa broken beat'iga ja lugu on vaid neljaminutine. Lood tunduvad tõepoolest klubimuusika kontekstis liiga lühikesed, need on muusikaliselt infotihedad ja dünaamiliselt väga vahelduvad, olles seega rohkem pigem jazzmuusikale lähedasemad.

Ka mängivad sel plaadil jazzmuusikutena tuntud Taavo Remmel kontrabassil, Meelis Vind bassklarnetil, Rain Rämmal ning Taavi Kerikmäe klahvpillidel ning Hele-Riin Uib vibrafonil. Vibrafon on pill, mis sobib klubimuusikasse valatult, selle mahe saund ning ideaalis filigraannne improvisatsioon (Roy Ayers Newyorican Soul'is!) on kindlasti R&B-seguse klubimuusika üks ägedamaid instrumente. Meie maal mängitakse seda pilli ülekohtuselt vähe ja seda pigem klassikalises muusikas. Hele-Riin Uib saab siinkohal partiidega hästi hakkama ja lisab muusikale õhku ja lahedust, mis hetkelise unustuse muusika vajab. Niisamuti on muhe Meelis Vindi bassklarnet, ei vahetaks seda mingil juhul tavapärase saksofoni vastu, bassklarneti helid kõlavad värskendavalt ja ettearvamatumalt.

Tanel Ruben on selle ansambliga teinud koostööd juba aastaid, niisamuti on Victoria tema valikuks osutunud juba 2003. aastal, kui ilmus koosluse esimene plaat. Victoria hääl on igatahes oma madala ja varjutatud tämbriga meeldiv kuulata, kuigi on hetki, kus ihkaks vokalistilt ehk aktiivsemat emotsionaalset haaret ja laiemat diapasooni. Vahel kipub vokaal taanduma instrumentaali sisse ning laulja ülesanne jääb teisejärguliseks. See võib olla ka taotlus ja olgu selline tagasihoidlikkus siis pealegi põhjamaise klubimuusika sisu. Valget noort lauljat ei saa kõrvutada afro-ameerika kõvahäälsete diivadega. Igatahes üllatab Victoria täiega palas "Lendan kõrgelt/Letchu võsoko", kui kõlama hakkab sulaselge ja särav vene keel! Vene keel sobib selles muusikasse üllatavalt hästi ning on lauljatari esituses koduselt veenev. Ballad, mis kisub vaheosas taas tunglevalt jungle'iks. Laulude teksid on samuti Victoria sulest ning passivad sellesse lahemeelolusse oma kergete lendlevate tunnetega suurepäraselt.

Viimane pala, instrumentaalne "Teekond" tõmbab tõeliselt käima ja gruuvib oma sünkopeeritud rütmide ning massivsete bassiliinidega pööraselt hästi, vahele kosmilised sündihelid ning jällegi, house-minekule vabam vaheosa ei luba jääda üheplaanilisse tardumusse vaid raputab meid nii kehaliselt kui vaimselt liikvele. 

35-minutit on plaadiks ilmselgelt liiga lühike, aga minu klubimuusika annusena just paras ja täpselt see aeg, mis mul kulub linnast maale sõitmiseks. Plaadi lõppedes tuleb nentida, et Eestis tehakse ikka väga heal tasemel eriilmelist muusikat ja sellest on hea meel. Tanel Ruben on tõepoolest unikaalne muusik, kelle seitsmes plaat jällegi seda tõestab.