Andre Maakeri isamaaline tunnetus
Andre Maaker
"Minu laulu pidu"
"Minu laulu pidu"
Kitarrist Andre Maaker on teostanud oma ammuse soovi esitada laulupeo laule akustilisel kitarril ja mis peamine - intiimsel viisil. Tema sõnul on ühtekuuluvustunne mitmekümnetuhandelises koosolemises küll kaasatõmbav ja võimas, kuid sellest tähtsamaks peab ta üksiolemist ja vaikset sisevaatlust. Oma mõtetes ja tunnetes. Oma isamaalises tunnetuses. Selle kauni mõtte tõestuseks saab olema Maakeri kitarrimäng, kusjuures sõna "mäng" tundub tema puhul lausa kohatu, sest tegemist on tõelise süvenemise ja oskusliku esitusega. Kitarrist on suhtunud austavalt väärikatesse paladesse, paljud tuntud laulud on säilitanud täielikult oma kõla ja esitatud isegi originaal-kooriseadet jälgides. Nii võite mõttes kaasa laulda laule "Sind surmani", "Ta lendab mesipuu poole", "Mu isamaa on minu arm", vabamalt on lähenetud paladele "Ärkamisaeg","Meil aiaäärne tänavas", "Vitsalaul", "Koit". Viimane neist kõlab üllatuslikult kohati isegi hispaaniapäraselt, tuues esile Maakerile omast rütmi-ihalust. Eriliseks teeb plaadi kõlapildi 7-keelne akustiline kitarr, madal A-noodi lisakeel annab juurde sügavust ja täidab bassifunktsiooni. Eesti jazzkitarri Meister, Tiit Paulus, võib olla uhke oma kunagise õpilase üle - Maakeri mängus on rohkemgi veel, kui jazz hõlmab, sealt kumab kitarristi poolehoidu ka klassikalise muusika esteetika ja folkmuusika kodususe vastu.
Plaadil on kokku saanud laulupeo laulud erinevatest aegadest, nii võite kuulda esimese laulupeo aegset "Sind surmani"(A. Kunileid/L. Koidula), aastast 1869, kui ka uhiuut pala tulevast peost, "Puudutus" (T. Kõrvits/K. Ehin).
Valik on tehtud puhtalt isiklike mälestuste põhjal laulupidudest. Kui küsite, kas Maaker ise plaadil ka laulab, siis vastan, et laulab küll, oma laulval kitarril. Laulud, mida oleme harjunud kuulma kooride esituses, saavad täiesti uue elamise instrumentaalpaladena - kui suur osa kuulamisest läheb lauljate puhul sõnade kuulamiseks, siis instrumentaalses esituses on võimalik pühenduda täiesti "segamatult" laulu meloodiale, harmooniale, rütmikale.
Paljude jaoks kindlasti uus kogemus, aga hariv igatahes. "Minu laulu pidu" - kõlab nagu "Pidu sinus eneses".
Kaunid fotod Eesti loodusest Kaupo Kikkase poolt ja Oliver Maakeri kujundus annavad plaadile sügavust ka visuaalses plaanis. Head laulupeo aastat!
Plaadil on kokku saanud laulupeo laulud erinevatest aegadest, nii võite kuulda esimese laulupeo aegset "Sind surmani"(A. Kunileid/L. Koidula), aastast 1869, kui ka uhiuut pala tulevast peost, "Puudutus" (T. Kõrvits/K. Ehin).
Valik on tehtud puhtalt isiklike mälestuste põhjal laulupidudest. Kui küsite, kas Maaker ise plaadil ka laulab, siis vastan, et laulab küll, oma laulval kitarril. Laulud, mida oleme harjunud kuulma kooride esituses, saavad täiesti uue elamise instrumentaalpaladena - kui suur osa kuulamisest läheb lauljate puhul sõnade kuulamiseks, siis instrumentaalses esituses on võimalik pühenduda täiesti "segamatult" laulu meloodiale, harmooniale, rütmikale.
Paljude jaoks kindlasti uus kogemus, aga hariv igatahes. "Minu laulu pidu" - kõlab nagu "Pidu sinus eneses".
Kaunid fotod Eesti loodusest Kaupo Kikkase poolt ja Oliver Maakeri kujundus annavad plaadile sügavust ka visuaalses plaanis. Head laulupeo aastat!
Comments
Post a Comment