Meelis Vindi rännakud

Meelis Vind "Liivamandala"

Kas Uni on Tegelikkus? Kas Tegelikkus on Ulm? Kust algab Hetk? Kas Täiuslikkus ongi Tühjus? Kas Elu on Rännak? Miks Teekond on raske? Miks  Rõõm teeb kurvaks?  

Selliseid igavikulisi küsimusi küsib klarnetist ja helilooja Meelis Vind oma plaadi saateks. Filosoofilis-usulised küsimused, millele inimene ehk selles elus vastust ei leiagi. Ja paljud ei jõuagi nii kaugele, et nõnda küsida. Igal oma tee ja ülesanne siin elus. Nii nagu kõigel on kõigega seos ja kõik on millekski vajalik. Liivamandala sümboliseerib budistlikku mõtteviisi kõige muutumisest, teisenemisest, kasvamisest, küpsemisest, kadumisest ja uuestisünnist.

Selline loogiline dünaamika iseloomustab ka Vindi muusikat. Kuulda on mõjutusi nüüdisaegsest klassikalisest muusikast, jazzist ja loomulikult india muusikast, mis on Meelis Vindi mõjutanud juba 80ndatest. Valitud pillide kooslus on samuti eriline, vahest isegi vastuoluline - klassikaliste kõladega viiul, kaks vioolat, tshello ja harf, otsimas ühendusi maheda bambusflööt bansuriga ja eksootiliste tabla-trummidega. Nende keskel Vindi jazzilik ja vaba klarnet või bassklarnet. Kõikide lugude autor ja seadja on Meelis Vind, meditatiivne "Taal Mantra" loodud kahasse löökpillimängija Arno Kalbusega. Viimane on arvatavasti eesti parim tablamängija, kes toob oma soologa muusikasse Põhja-India traditsiooni hõngu, samas kui keelpillide harmooniastruktuurid vastanduvad sellele intrigeerivalt.

Intriigi mahendab Citra Krista Joonas, kes on aastaid õppinud Indias legendaarse flöödiguru Hariprasad Chaurasia juures just bansuri-flöödi teraapilisi helisid.

Vind ise paistab nautivat rännakuid, nii elus kui muusikas - struktuuride avastamine, rütmidega mängimine, harmooniate tajumine enda ümber ja sees ning kõige selle muusikasse valamine on just kui mandala, mida ehitatakse hoole ja armastusega ning siis, kui loodu on valmis, sellest loobutakse, et teha ruumi uuele avastusele, loomisele. Elamine hetkele on ehk budistlik ideaal, kuid peaaegu ebainimlik, ikka on meis mälestused olnust ja unistused tulevikuks. 

Sest see, mis me oleme täna, on meie elatud elu kogum. Nii on ka mõjutanud meid inimesed, kes on olnud me kõrval ja lahkunud igavikku. Üheks selliseks inimeseks Meelis Vindile on tema kitarristist sõber Ants Laig, kellele on pühendatud viimane pala "Da Pacem". See kõlab kui sõbra pöördumine teispoolsusesse, et mängida üks improvisatsioon jazzimehele. Teejuhiks on üks lind, kes ühendab Maad ja Taevast - just sellise linnuna mõjub savivile hääl ses südamlikus loos. 

Meelis Vindi "Liivamandala" on plaat, mis viib igatsuse ja igaviku radadele. Lülitage uksekell, telefon ja arvuti välja, laske muusikal end kõrgustesse juhtida.