Elu loomingulise mehe kõrval

 Kui palju on meie seas neid, kes nooruses valivad kaaslast teadlikult? Julgen arvata, et vähesed. Ikka valime me miski “müstilise tõmbe” järgi. Looduses on taoline tõmme enamasti ka endast erineva  eelistamine, et järglastes avalduksid tugevamad geenid. 

 

Endasarnane paradoksaalsel moel “romantilises plaanis” ei toimigi. Nõnda on taolisel, “stiihilisel” valikul ka oma sügavam mõte. Vist. Samas, kui saaksin valida, kas oleksin olnud kahekümnendates ette teadlikum või teeksin valikuid ikka “hormoonide juhatusel”, valiksin olla teadlikum. Ent elus on ka üks teine oluline moment - õppida ja olla tänulik olemasoleva eest, ning usaldada. 
Ütleme siis, et usaldada loodust. Siiski arvan ma, et oma kogemusi võiksime julgeda jagada. Mina näiteks kuulan huviga teiste lugusid ja püüan neist ka alati õppida, kuigi selge see, et täielikult teise nahas ei oska me olla - ikka on kõige tugevamad tunded endast lähtuvad.
Empaatilisem natuur aga tõesti suudab ka teiste läbielamistesse sisse minna ning parimal juhul hakata nägema ka läbi selle inimsaatuste mosaiigi suuremat pilti. Sooviksin seekord jagada kogemust kooselust loomingulise mehega, toetudes mitte ainult iseenda elule, vaid ka tuttavate kogemustele, mis mulle on meelde jäänud. Et neil, kel veel valimine ees või siis juba mitmes valimine (sest on ju öeldud, et naine valib mehe), oleks ehk eelteavet ja ideaalis isegi oskust mõningaid vigu vältida. Küllap on paljudel naistel on olnud “õnne” elada loomingulise mehe kõrval või vähemalt armuda taolisesse. Sel juhul on võimalus tunda ära tuttavaid momente või saada tuge keerulisemate hetkede mõistmiseks. Sest üksteist toetada on ju inimlik!
Selge see, et loomingulisus on võluv. Loominguline mees on tähelepanelik, tundlik, romantiline, vähemasti kui ta on armumise faasis!
Tema loome teeb temast meheliku, sest pühendumine on mehelik! Meile tundub, et ta ei vaeva end tühisega, ta on kõrgemal “tavalisest mehest”, sest looming on midagi püha ja õilsat, sel on isegi maailma parandavat toimet! 
“Taolise mehe naine oleks uhke olla ning tema hingelisuse ning vaimsuse kõrval ei hakkaks meil iial igav,” õhkame me. 
“Õli (armu)tulle” lisab veelgi, kui see mees on tõesti omal alal ka edukas või siis me kohtame teda sellisel edukal hetkel, kus ta ongi versioon oma parimast minast. Meie lootus ütleb meile ka, et meie ühised järglased võiksid olla andekad ning uhked oma isa üle. See aupaisteline tunne on medali üks külg. Niisamuti nagu on mesinädalad abielludes. See ideaal ja unistus, mis võiks olla. Aga suur osa sest ootusest on ka illusioon, mida tahame näha ja uskuda.

 

Tegelikkuses on loomingulisus nii kingitus kui ka koorem. Nii inimesele endale kui ka inimsuhetele tema ümber.

 

Kui te teete valiku loomingulise ja tundliku mehe kasuks, siis elu näitab teile ka tegelikku tõde, mis ei pruugi enam nii ideaalne olla. Ehk siis see argipäeva saabumine, kui tõeline armastus proovile pannakse. Kui armumiseudu hajub. Vähe sellest, kapist võib hakata lausa luukeresid välja ilmuma!
Kõik ei ole iial must-valge, üldistada ei saa midagi ja on palju tegureid, mis kõik meie suhteid määravad. Esiteks loomused. Teiseks kodune kasvatus ja väärtushinnagud. Kolmandaks elulised sündmused, mis meid tugevalt mõjutavad, ka rutiin! Lõpuks ka usk - kuidas me elame, kas me valime lihtsama tee või püüame mõista elu sügavamat mõtet, julgeme minna ka raskustesse, astuda läbi valu…
Aga rääkides loomingulistest meestest. Kuigi iga inimene on omamoodi, oma nõksudega, tugevuste ja nõrkustega, võib väga laias laastus jagaga loomingulised mehed kaheks. Ühed on eriti õrnad ja tundlikud, nad jäävad hinges igaveseks väikesest poisiks, neil on 
hästi arenenud fantaasia- ning unistusemaailm ning neile on antud andeid, mis panevad iga tundlikuma hinge heldima. Nende komistuskiviks võib saada aga üldine peatus, unelemine, mis ühtpidi on imeline, võib neid pillutada ühest tundmusest teise ja nõnda võibki juhtuda, et kogu nende elu on kui üks võililleseemne lend tuules…ja hellad sõnad luules….
Teised on enam alfaisase tüüpi, kel kindel siht ja töötahe. Nad ei kõhkle, ei kahtle. Tänu oma enesekindlusele ja ka auahnusele saavutavad nad elus palju. Ehitavad palju ning tihti ka lõhuvad palju.
Need, keda mina olen lähemalt tundnud, on need õrnemat sorti ning tihtipeale, vaatamata oma annetele, vastuolulisel kombel ebakindlad, kuigi säravamatel loomehetkedel võib välja paista teistmoodi. Õigupoolest ongi looming ainus, mis nende enesekindlust hetkekski tõstab. 
Neil on lapsepõlvest traumasid, nad on tihti kasvanud isata, või hoopis nõrga isa ja domineeriva emaga, neid pole küllalt tunnustatud, ehk isegi on nooruses kiusatud, kuna nad on nii teistmoodi…nad on küllaltki arglikud, mis puudutab eneseväljendust või suhteid vastassugupoolega, ning nad lasevad naistel valida ja otsustada, sest nad ei suuda välja mõelda, mida peaks tegema või kus on õige vastus ning seni, kuni nad mõtlevad ning erinevate tunnete vahel kõiguvad, jõuab naine tema eest ammu otsused teha.
Võib olla isegi temaga abielluda! Taoline mees laseb end kaasa viia. Kui kaasaviiaks olete teie, võite küll alguses rõõmustada ja loota, et armastus on kõikvõimas, ent olge ettevaatlik - kui te enam ei jaksa teda toetada, võib juhtuda, et ta on üldises segaduses ja hüljatusetundes kaasa viidud mõne teise naise poolt, kes on hakanud uskuma loomemehe geniaalsusesse ning romantilisse tulevikku! Sest oma tundelisuses ja haavatavuses on ta armas nagu laps. Ja naistele, kel ehk veel pole lapsi, ju meeldib niiväga hoolitseda…
Kui sul aga endal on lapsed ja nad võtavad kõik su energiast, on taolise, õrna ja tundliku mehe juhatamine, toetamine ja kandmine üle jõu käiv. Tavaliselt tunneb see mees siis, et teda on jäetud, et kooselu on lõks ning et üldse on tegu “vale naisega”. Naisega, kes kunagi oli  hooliv, kes oli ühtaegu nii ema kui intiimsuse pakkuja, ent nüüd on asi muusaks olemisest kaugel. Kui aga taoline romantikust mees armub, võib ta saada “õige naise” toel vähemalt mõneks ajaks enneolematu jõu ja enesekindluse ning mees on kui teiseks muutunud. Ning sel juhul ei tunne te enam teda äragi. Pehmest, otsustamatust, ebakindlast mehest on äkki saanud kindel, lausa järsk ja südametu mees teie suhtes. Sest ta on otsustanud. Ta on nüüd mees! 
Mu tuttava naise “loominguline mees” läks just nõnda. Peale 15 aastat kooselu ja kaht last teatas ta naisele, et pereelu segab teda loomast ning üldse, “ta pole tema jaoks sündinud” ning et uuelt naiselt saab ta vajalikku lähedust ning mõistmist.
Fakt, et laste ema oli oma kogu senise elu pühendanud sellele, et mees saaks tegeleda oma loominguga, teda igati toetanud, ühiselt aeti mehe asju, oli kui mälust kadunud.
“Me ei sobinud!” on siinkohal kõige leebem väljend, mida te võite kuulda, kehvemal juhul aga jäetakse lihtsama tee ja “uue elu” suunal ka ühised lapsed, sest see “pusle” on liiga keeruline, ning tõesse sukeldumisel võiks variseda kokku pealtnäha kena fassaad…
Sel hetkel ei taha taoline mees teada midagi oma tegelikust vastutusest, sest tal on õigus kogeda “armastust”.
Elu on aga näidanud, et taolised “romantikud” lõpetavad tihti üksilduses. Sest ükski naine pole lõpuni “õige”. Kõigil tekivad varem või hiljem suuremad ootused ja kui reaalsus ei vasta neile, on kaks teed - kas minna lahku või kannatada edasi. Tõsi, on kolmas, parim võimalus - areneda! Ent see nõuab kõrgemaid vaimseid võimeid. Tihtilugu on taolised, “lillelastest “ mehed suutnud jätta oma elu jooksul mitmeid naisi ja lapsi. Seda hingelist tühjust ei kadesta. Aga ju on kõigel on mõte. Ja mõned õppetunnid on eriti rasked ning kauakestvad.

 

Kahetsus elu lõpus pinnapealselt elatud elust võib olla ränk.

 

Siiski, tundlike natuuride kaitseks võiksin öelda - neil on pehme süda. Nad on abivalmid ja empaatilised. Kui te neilt liiga palju ei looda, kui teil ei ole neile kõrgeid ootusi. Kui nad saavad tunda, et neid hinnatakse sellistena, nagu nad on. Kordan, ta on nagu laps, kes on lapsena ehk armastusest puudust tundnud ja isegi kui teil on ühised lapsed, peate suutma leida jõudu hoolitseda ka tema eest.
Hell mees võib olla tore paps oma lastele, neil hetkedel, kui ta on. Temas on suurel hulgal lapsikut loomingulisust ning fantaasiat ning lapsed kiinduvad temasse väga, seda valusam on neil ühel päeval teda kaotada, teadmata ajaks. Sest ta peab lendama! Tema loominguline hing pole loodud paigal olemiseks ega argipäeva tavalisuseks! Üks mu tuttav mees on öelnud, et ta ei teadnud lapsena iial millal ta isa tuleb ja kuhu ta läheb, aga et temaga veedetud aeg on jäänud meelde lõbusana. 
Ometi, “lõbusast” isast polnud talle kahjuks eluks tuge. 
Kui lepite, et taoline mees ei paku teile iial kindlust, et peate ise tugevaks kasvama, ja kui vaja, peate olema mehe eest ning teile see roll sobib, siis võib olla kauneid hetki, kus seesama mees teile ka tänu avaldab. Näiteks pühendab teile mõne killu oma loomest…oma hapra meele väljendusest…
Mu poeg laulab viimasel ajal Henri Laksi laulu “Tule kui leebe tuul”. Jäin mõtlema nende sõnade üle: 
"Siis kui lootus kaob ja klaasiks tardumas aeg, siis mu leevendajaks saama peab sinu naer..." 
ja siis veel: "...saada mind varjuna teel, kaitse müürina mu habrast meelt..."

         Kui naine peab suutma kaitsta ja kanda      seda hapra meelega õrna meest, tekib küsimus, et kes siis naisele selles "vedamises" jõudu võiks anda... 

          

 

Jah, küsimus ongi ju ootustes ja lootuses teisele inimesele. Kui neid polegi…siis võiks taolisel mehel olla väga mugav tulla ja minna, millal talle sobib. Nagu Lindgreni “Hulkur Rasmus” raamatus - suvi läbi hulgub “Vanajumala Õiglane Kukulind” ringi, laulab ja ööbib kus juhtub, sööb selle leiba, kes pakub ning öökülmade saabudes tuleb jälle koju tagasi…ja pahur naine, kelle õlul on kõik majapidamine, samal ajal kui mees ringi uitab, saadab ta katust parandama. Ta on leppinud, et ta mees ongi selline, Nipernaadi. 
Selised lood ei juhtu vaid kirjanduses, vaid ka päriselus. Just sellise loo rääkis mulle ka naabrinaine, kui veel maal elasin. Nüüdseks on ta mees ammu teises ilmas, ent omal ajal läks ja elas ta vahepeal teise naisega samas külas, kortermajas. Kui ühel tormisel õhtul jälle koduukse taga oli sisselaskmist anunud. Külarahvas naernud, et “tormituuled lükanud Reinu koju”. Ega sest õnnelikuks kooseluks ikkagi enam asja saanud. Kõigel oma hind. Kui kord usaldust reedad, siis naisehing enamasti on katki tehtud ja lähedus kadunud. 
Ehk on siiski mooduseid, kuis mees võiks ajapikku ka oma eksirännakuid heastada. Kui on naisel piisavalt mõistmist ning mehel tahtmist. Oskust.
Vahel olen mõelnud, et just seepärast on naises niipalju loomingulisust ja igatsust. Puudujäägist. Ja sel on omad suured võimalused, pakkuda maailmale ilu! Ja seal on paradoks, mida tähele panna: sügavat ilu ja harmooniat loovad need, kel on sest päriselus puudus. (Üks oma loominguga hingepuudutav naiskunstnik ütles kord: “Me oleme ikka mehega nii erinevad, kohati tundub, et ta ei mõista mind üldse!” Aga see on juba teema loomingulistest naistest!)

 

Kui teie kaaslaseks aga saab see tugevam natuur - eneseteadlikum, kindlam loominguline mees - on ses mitmeid eeliseid. 
Aga niisamuti valusamaid hetki. 
“Alfaisasem” mees võib tahta panna teid paika. Te ei pea muretsema, et ta ei suuda otsustada. Vastupidi. Tema otsused on kindlad ja pahatihti järsud, paindumatud. Kui teis on piisavalt allaheitlikkust ning tundub, et plusse sel valikul rohkem kui miinuseid, alistute te mehe tahtele ja oletegi tema kaasa. Kes teda imetleb, ootab ja kannatab ära ka tema madalseisud ning pahurad tujud. Tihtipeale on taolistel, tugevate meeste naistel kaks motivaatorit - mehe austusväärne positisoon ning materiaalne kindlustatus. Kaval naine suudab tasapisi ka väikeste sammudega midagi enda kasuks muuta. Mina ei tea naiselikust kavalusest midagi ja oma tunded löön letti esimesel võimalusel ning kui vaja, siis valjuhäälselt. See tähendab - kui te juhtute olema samuti tugeva natuuriga naine, kelle jaoks ausus viib tihtilugu ka kompromissituseni, võib liit tugeva loomemehega kujuneda tõeliseks lahinguväljaks.

 

Seal võib olla oma kirglikke hetki heas mõttes - juhul, kui mees hindab ka teie tugevust ja tunneb selle üle isegi uhkust, ent samavõrd võivad “kaks kõva kivi” hea jahu jahvatamise asemel teineteist jahuks jahvatada!

 

Kooslus tugev naine - tugev mees võiks toimida vaimses plaanis viljastavalt, ent kui meest vaevavad kompleksid näiteks eduka naise suhtes ja tema ego seda välja ei kannata, ei või sest liidust head nahka saada. 
Kui aga suudate taandada teadlikult veidi oma sõjakust, teie väärtushinnagud, elustiilid ning elukorraldus ja intiimelu klapivad, võiks see olla bingo! 
Mina olen nende tugevate natuuride kõrval näinud siiski pigem pehmemat sorti naisi. Neid, kes taandavadki end koju, ning jäävad seltskonnaüritustel eduka mehe käevangus pigem tagasihoidlikuks ja malbeks.
Tean ka, et sellised naised võivad nutta kodus kibedaid pisaraid, ent maailmale jäävad need pisarad nähtamatuks. Macho-mees võib vabalt lubada endale armukesi või otsustada, et läheb mitmeks aastaks ilma teieta maailmareisile, et end “tuulutada”, või on ta lihtsalt rahvusvaheliselt tegev…aga teie olete kodus. Ja kasvatate teie ühiseid lapsi või valvate tema soetatud väikesaart…olgu see siis otseses või ülekantud tähenduses. Sellised mehed tulevad kindlasti koju teie ja teie laste juurde tagasi. Kui on end piisavalt tuulutanud, kui vajalik töö on tehtud. Vaimustus või armumine üle elatud. Olen kuulnud taolisi mehi ütlevat, et olgu muud suhted mis on, aga oma abikaasa on ikka oma abikaasa. Ta austab ja vajab teid omamoodi.
Seda enam vajab ta teid, kui tal peaks tekkima mitte nii edukas periood või kui ta peaks haigestuma. Nii et oma äraspidisel moel võite te talle kindlad olla. Isegi, kui tal on olnud kõrvalsuhteid teiega kooselu jooksul, võib ta olla suurepärane vanaisa teie lastelastele. Ja seegi on ju kena perspektiiv? Oma pisaraid nutavad niikuinii kõik, erineval moel.
Kui ma alul mainisin, et naised valivad mehe, siis “kuningliku mehe” puhul võite uskuda, et ka tema tõesti valib. Ta võib valida kaalutletult, ratsionaalselt, olenevalt mida ta vajab. Taolise mehel puhul on pereväärtused tihti väga olulised, tal on olnud tugev eeskuju isa näol ja tihtipeale ongi just isa see, kes on poja eluteed kujundanud. Äärmuslikul juhtumil on isa olnud tema vastu ehk liigagi karm ning arnenud kriitikameel on teda tõuganud elus edasi, end arendades ning saavutuste suunal rühkima. 
Kui taoline, edukas loomemees kord peaks murduma, siis murdub ta suure raginaga nagu üks võimas puu. Tema uhkus on nõnda suur, et igasugune nõrkuse väljanäitamine on talle väga raske. Ta sooviks olla alati “kontrolli all” ning väärikas.
Ses suhtes on pehmem mees kindlasti paindlikum - tema boheemlikum suhtumine võimaldab tal ka ebaõnnestumistes katki kukkumata mõnusalt edasi kulgeda, vähemalt teha nägu, et kõik on okei ning igavese rändaja kombel paljajalu teel astudes samas lauluviisi ümiseda. Sest ta teab - kus iganes ta oma mütsi varna riputab ja ta ulualust saab, seal on tema kodu. See on temamoodi filosoofia…
Loomingulise inimese elustiili ja valikud määravad ühelt poolt niisiis tema loomus, millest omakorda lähtub tema loomingu sisu ja iseloom. Kui ta on pigem ekstravertne, vajab palju endanäitamist, suhtlemist või on tema looming seotud tihedalt ka teiste inimestega (näitlejad, muusikud…), siis on teil vähe lootust, et saate koduse mehe. Nn. “lavainimesed” on pere ja lähisuhete mõttes kõige keerulisem valik. Vähe sellest, et just need magusamad hetked, mil võiks olla perega - õhtud, nädalalõpud, pühad…on tema tihti tööl, ei anna tuge ka teps mitte see kunsti “maagiline faktor”, peibutav illusioon, mida jumalik muusika või lavadraama suudab luua. 
Eriti, kui kodune elu kisub liiga vastutusrikkaks või üksluiseks, on ju nii hea põgeneda lohutavasse loomingusse. Seda enam, et sealne elu tundub tihti põnevam -  inimesed on andekad, naised on säravad ja tihtipeale saab pidugi!
Olles näinud pealt ja kõrvalt just muusikute elu ning saanud aimdust ka oma lähisugulaste näitlejaelust, võingi öelda, et nendest päriselust põgenemiseviisidest juba puudust ei ole. Kui looming enam ei kosuta, või ei ole enam tööpakkumisi, pöördutakse ka kangemate vaigistajate poole. Kahjuks. Selmet endasse vaadata. 
Kui loominguline mees aga on tõesti väga pühendunud - näiteks on ta sügavusi otsiv helilooja või ajatuid väärtusi hindav kirjanik, või  spirituaalne kunstnik, keda innustavad pigem loodusvaated kui vahelduvad naisaktid ateljees, kui tema tundeilm ja ratsionaalsus on tasakaalus (tal on nähtavasti oma plaanid selgelt paigas, kas just kogu eluks, aga lähiaastateks ja kuudeks, päevadeks kindlasti! Sest ta mõistab koordineerituse hüvesid) ning lisaks loomingulisele pagasile on temas ka piisavalt realisti ja ta ei vaja inspiratsiooniks pettekujutlusi, oleks see vast parim valik. Mees, kelle üle tõesti uhke olla, keda lõpuni usaldada. Keegi, kes oskab olla tänulik ja mõistab elu seadusi, kes väärtustab peret ning mõistab naise loomust ning on end meheks kasvatanud! Ja keegi ei saa haiget, sest valitseb üleüldine, enneolematu, harmooniline tasakaal! 
Kas sellist asja oleks olemas? Aga miks mitte selle ideaali poole püüelda?
Valik on teie! Kui peaksin jagama soovitust, soovitaksin mitte valida kaaslast tema annete järgi, kuigi, see on peibutav ja loomigulised natuurid suudavad meid ära meelitada (eriti siis, kui te veel nende suhtes meelitavad olete!) Võiks valida ikka selle järgi, kellest võiks saada väga hea sõber, kes ehk alul ei hiilga välise säraga, ent kellest kiirgab inimlikkust. Seda aga me kohe ette ei tea, asjaolud muutuvad.

 

Tihti on vaja aastaid, et inimese tegelik nägu ilmsiks tuleks!

 

Samas, kirglikkusel ja pimestatusel on oma metsik energia! Olgu pealegi suur osa sest ilutulestikust silmamoondus! Nõnda võite lihtsalt mõelda, et miskid asjad elus peavad juhtuma. Eksimuste puhul tuleb aga õppida ja järgmisel võimalusel targem valik teha. Või pühenduda hoopis muule, kui valiku tegemine partneri osas.
Tõsi, niiväga ju sooviks, et me ei saaks haiget, ja kes tahaks isegi kelllegi haiget teha!? Küllap on haigettegemisel ka oma suurem mõte. Valus on võimalik avarduda, läbi suhete näha ka iseennast, enda vajadusi ning puhastada vigu. Kokkuvõttes kasvatada tänulikkust. Miks üldse inimesed peavad kokku saama? Looduslikus plaanis - selleks, et sünniks järglased. 
Ma ütlen ikka - armumine on looduse vingerpuss meile! Valikud partneri osas võivad minna nii ja naa. 
Olen oma elus olnud mitmeid kordi vaimustunud, armunud loomingulistesse meestesse, muusikutesse. Kõikidest neist ei võinud saada mu laste isasid. Oli üks. Kes laskis end mu tunnete orkaanist kaasa viia! Oma lapsi ei vahetaks ma iial teistsuguste laste vastu. Ega teiegi ju vahetaks? See tähendab, et tegime kaaslase suhtes ainuõige valiku. Kõikide läbielamistega, mis sellega kaasnes!
Ideaalseimal juhul kasvasite tugevamaks naiseks ning suudate oma kogemusega anda edasi väärtusliku õppetunni oma lastele, lastelastele ning kui veel sellest energiast üle jääb, pakkuda inspiratsiooni oma imelisest naiseks olemisest paljudele teistele.