Elu loomingulise naise kõrval

 

Kui kirjutasin "Eesti Naisele" mõtiskluse elust loomingulise mehega, küsis üks mututtav naisterahvas, miks ma ei kirjuta hoopis elust loomingulise naisega. Võtnud pikema mõttepausi sel teemal, analüüsides nii iseenda kui ka teiste loominguliste naiste olemust ning kuulates neile lähedal olevate inimeste kirjeldusi, olen nüüd valmis oma tähelepanekuid ses vallas jagama.

Mul on isiklik kogemus loomingulise naise kõrval elamisest – minu ema on loomeinimene. Arvan, et lapsena on mõnikord keeruline aru saada loomingulisest natuurist. Ja mitte ainult lapsena, vaid ka teismelisena, kui on raske veel iseennastki mõista. Päriselt taipama hakkad ehk alles siis, kui oled juba ise ema (kellest on ilmselt tema lastel nii mõnigi kord raske aru saada). Siis alles meenub sulle, kuidas kunagi lubasid, et sinust ei saa iial sellist nagu su ema!

Ja ometi – aeg ja olud näitavad midagi muud. Andes õnneks ka arusaamise oma emast. Naisest, kel on oma loomingulised valud, järsud tõusud ja mõõnad, lisaks eraelulised, tihti eufoorilised innustumised ning kõrged kukkumised. Teisiti üks loomenatuur ju ei oskagi, vähemalt mitte noorena! Ja samas võib see pöörane ema olla tihtilugu hell ja hoolitsev, kõike endast andev.

Tung armuda

Loomingulisus on, teadagi, kahe teraga mõõk. Loomingu mõttes on ülitundlikkus õnnistuseks – tundlikud närvid aitavad sul näha ja tajuda peenemalt, pisiasjad on üliolulised, sa oled tundlik ümbritseva suhtes. Helide, värvide, lõhnade ja materjalide suhtes, sõnade, muusika, kogu olemise ja kogemise suhtes...Sa tajud tundlikult ka energiaid inimeste vahel, valu ja vale teevad sulle eriliselt haiget, võtad kõike südamesse ning elad asju sügavalt läbi. Sa annad endast palju, aga kamuretsed palju, tajudes juba ette olukordi, millest teistel veel aimugi pole. Suhetes pole sinu jaoks puhkehetke. Igasse suhtesse panustad kogu hingest ning iga pettumus, mis järgneb vaimustusele, kurnab ja muserdab sind kauem kui teisi.

Meeleolude kõikumine on loomeinimesele omane ja see on nii õnnistus kui ka kannatus. Midagi staatilist loomingulises naises ei ole, temas on pidevalt kõik voolamises. Need hoovused on sügavad ja tihtipeale koguneb neisse vetesse nõnda palju pinget, et see paisub tormiks. On üsna tavapärane, et iga loominguline naine “tormab” vahel, sest nagu öeldud, pole seisev vesi tema jaoks sobiv. Ta otsib, ta tahab vaheldust, arengut, muutust ja alateadlikult ootab seda ka suhetes. Ta võib suhetes isegi provotseerida, et teist osapoolt proovile panna, aga seda ei saa nimetada halvas mõttes manipuleerimiseks – see on “lahti kangutamine”, mis paljudele mugavatele inimestele on muidugi väljakannatamatu.

Mugavus pole iial loomingulise naise valik. Mistõttu varem või hiljem langevad tema kõrvalt ära mugavust ja lihtsust taotlevad mehed. Isegi need, kelle naine on suures inspiratsioonituhinas ise enda kõrvale valinud. Paljudele loomenaistele on omane tung armuda – äärmuslikult, lõputult, piduriteta. Et sellest tundest omakorda luua – säravalt ja innustusega. Et väljavalitud “ideaalid” innustaks ja inspireeriks, puhuks tema sisemist tuld veelgi rohkem lõkkele! Tavaliselt tulevad mehed küll sellise naise laviiniga kaasa, sest see on alguses ahvatlev, ent ometi ei jõua enamik niisuguse energiaga sammu pidada. Mehed tahaksid midagi “tavalisemat”, elu loomingulise naise kõrval nõuab liiga suurt pingutust.

Pimestav sära

Enamik mehi ei pea ka oma egoismis vastu olukorrale, kus tema naine on ülimalt loominguline, kui naises on liiga palju kõike – ja palju mõistetamatut veel pealegi. Taoline naine tundub liialt tugev, ning loomepalangus see kahtlemata ka nii on. Seesugune sära võib pimestada. Alguses pimestada ühtmoodi, imetluse mõttes, hiljem võib pimestada paradoksaalselt just vastupidi – mees hakkab nägema, et selline vägev naine on justkui konkurent. Ja tõesti, meesenergia on loomingulises naises hetkiti ülevoolav. Enesekindlus, mida loomingulisus lisab, on selgelt mehelik omadus. Niisamuti julgus ja otsustusvõime.

Loomingulisele naisele on palju antud ja kohati tundub, et seal on mängus kõrgemad jõud, nii et naine polegi naine tavapärases mõttes – malbe ja emalik, mehele pühendunud, vaid ta on mehetagi võimas. Naine nagu merelaine! Naine nagu jumalanna.

Mees, kel on probleeme enesekindluse ja julgusega või kes pole küllalt tark, et näha iseenda võimalust sellise loodusjõu kõrval areneda, kaob varem või hiljem selle ägeda naise kõrvalt. Ebavõrdses suhtes ei pea kumbki vastu. Samas võib mees, kes “veab alt” loomingulise naise ootusi, valmistada end ette raevukateks stseenideks. Sest naine ei suuda varjata oma sügavat pettumust ja selle valu väljenduseks võib saada viha. Ühtpidi hävitav, teisalt uusi võimalusi loov jõud!Küpsem, suhetes karastunud naine võib osata juba oma pettumustega hakkama saada. Ta ei oota enam üleliia teiselt, vaid usaldab iseennast ja teenib omaenda vajadusi.

Kompromissitus

Ometi on ka kõige “tormisema” naise sees alati alles ka see õrn, armas, naiselik pool. Mida tugevam on naine, seda rohkem ihkab ta sensuaalsust. Ta jääb unistama mehest, kes mõistaks tema erilisust – nii tema õrna tundelisust kui ka väljapaistvat karismaatilisust.

Paljud loomingulised naised on elus üksi. Isegi kui neil on olnud mitmeid suhteid.Isegi kui nad on silmapaistvalt kenad, sensuaalsed. Just, sensuaalsed. See on olemus, mida arenemata mehel on raske mõista. Seksuaalsus on lihtsam, otsesem. Ent sensuaalsus – see on midagi sügavamat, mis kätkeb endas nii tundlikkust kui ka tarkust. Loominguline naine pole iial lihtsalt seksuaalne ega kasuta ära seksikust mehega manipuleerimiseks. Ta eeldab, et tema “kõiksus” on midagi palju enamat, et see kutse ei avaldu mitte lihtlabases flirdis,vaid hääles, silmades, mõtetes! Ja et tõeline mees peaks selle „kõiksuse“ tabama ning äratundma muu, odavalt pakutava seast, olles selle eest truu ja tänulik.

Loominguline naine on eelkõige aus. Ta ei peta. Vale on tema jaoks talumatu. Kui ta oma väljavalitus ühel päeval pettub, siis võib temalt kuulda kõige karmimaid sõnu. Loominguline naine läheb harva kompromissile. Tõde pole tema jaoks “mitmeti mõistetav”, tema paindumatus selles osas on suhetes saatuslik. Ja kui ta kord inimeses pettub, on see lõplik.

Looming ja emadus

Loomingulist naist ei mõisteta tihti, küll aga võivad teda mõista teised loomingulisednaised. Ning peenema tajuga mehed.

Sügavamaid värve lisab naisele loomulikult emaks olemine. Üldjuhul on loomenaine ka pühendunud ema, kes võitleb emalõvina oma “kutsikate” eest. Tihtilugu jätab ta loomingu mingil perioodil tahaplaanile ja äärmuslikul juhul ohverdab isegi oma ande täielikult, tehes panuse perekonna, laste kasuks.

See valik teeb loomenaise aga sageli õnnetuks, sest argielu tasakaalustav tegevus on puudu. Kui ta taipab, et heaks emaks olemine tähendab ka enda hingevajaduste eest seismist, võib ta leida ideaalse tasakaalu pere ja oma loomingu vahel. See võib võtta aastaid, sest väikeste laste aeg paneb meid kõiki proovile. Ometi annab emaks olemine ka loomingule sügavust juurde, niisama kui igatsus loomingu järele. Nõnda võib naine nelja-viiekümnendates uuesti õitsele lüüa ning oma loomest veelgi suuremat rõõmu tunda. Sest sellesse on lisaks looduses antud andele lisandunud ka elutarkust ja tänulikkust.

Lapsena, nagu mainitud, on loomingulist ema nii mõnigi kord raske mõista. Sa ootad,et ta oleks su jaoks olemas, et toit oleks laual, riided puhtad, kodu soe... Just ema meeleolukõikumised ning igatsus oma ruumi ja loomevõimaluse järele teevad aeg-ajalt olukordi närviliseks.

Laps ei oska veel väärtustada oma ema andeid, näha tema loomevalu, mõistatundlikkust. Toetav pereisa oleks muidugi suureks abiks ja miks ka mitte lastevanavanemad. Loomingulisele hingele peavad jääma ka tema üksilduse- ja rahuhetked loomega. Argipäevade rutiinis loomet ei sünni.

Loominguline natuur võib tunduda enesekeskne ja lausa egoistlik. Tegelikkuses vajab suure loomepotentsiaaliga naine võimalust keskenduda. Ta võib näida uhke, ent ta ei hooli niisama lobisemisest, nii nagu ta ei pea ka vajalikuks kellelegi endast head muljet jätta. Ta on veendunud, et õiged inimesed tunnevad ta ära ning teistega pole tal palju asja – tal on vastutus oma ausa loome ees.

Hinnaline anne

Ma usun, et iga naine on teatud määral loominguline. Ainuüksi looduslik kingitus naisele luua endas uut elu on juba ülim loomingulisuse eeldus. Kui naine oskab hingestada looduselt antut ja elab ka loodusega kooskõlas, on tema loomingulisus kõige veetlevam. Ta on loominguline kõiges, mida ta teeb. Tal on hästi arenenud intuitsioon, ja kui tema lapsepõlves on teda hoitud, oskab ta ka ise hoida.

Loominguline naine leiab väljundi oma annetele lisaks erialasele tööle – kui seepeaks olema midagi ratsionaalset – sageli ka kaunites kunstides, käsitöös, aianduses, muusikas, kunstis, kirjanduses. Või siis laste, loomade ja väetite eest hoolitsemises. See toetab tema naiselikkust.

Mis puudutab tugevama loomingulise potentsiaaliga naist – kelle loomuses onülemäära mehelikkust või teda on karmilt kasvatatud –, siis tema õnnetuseks võivad osutuda karjerism, külmavereline edule pürgimine, enesetõestus. Olen näinud naisi, kes kasutavad ära jõukaid või mõjuvõimsaid mehi, et oma eduredelil ülespoole ronida. Taoline käitumine tundub mulle lausa patoloogiline ning sellise naise loome, isegi kui see on maailmatasemel, ei huvita mind.

Tihtilugu on niisugused naised lasteta, kas siis oma karjerismist tulenenud mõistusliku valiku või looduse “karistuse” tulemusena. Vahel on naisel küll lapsed, aga tal pole nendega lähedasi suhteid. Usun, et elu müsteerium toimib – kõik saavad oma. Ja tõde pole tihti väliselt nähtav, vaid on peidus inimese sees. Välisega saab teisi petta, ent sisemist üksildust ja tühjust enda eest peita ei õnnestu.

Mulle sümpatiseerib loominguline naine, kes on küll vägev, aga samas naiselik; kes on tark, samas tundlik; kelle looming teeb midagi siin maailmas paremaks. Naine, kes on ühenduses oma hinge ja samas kõrgemate jõududega. Hinnakem seda annet ning olgem samas kannatlikud loomingulise naise kaaslased, lapsed, vanemad! Ja kuigi ta võib tunduda teile tugev, vajab loomenaine soojust, tuge ja hellust. Isegi kui ta on end olude ja suhete sunnil väga hakkamasaavaks kasvatanud.

Tunnete loomenaise ära selle järgi, et ta ei valeta. Ja tema armastus on jäägitu. Tapaneb teid proovile, kuid mitte teie kiusamiseks, vaid arengu nimel. Võite teda usaldada.