"...ma juba üht-teist justkui mäletan või aiman..."

Helin-Mari Arder  "Ununenud unistused" Helin-Mari Arder on seekordsel plaadil ette võtnud oma onu, poeet Ott Arderi loomingu, esitades nii oma laule, kui tuntud palu, mis saanud uue, värskema seade, jazzmuusikute tunnetuse läbi. Tihtipeale on nii, et kuulajad teavad kuulsate palade esitajaid, teadmata autoreid. Sel plaadil tuletab Helin-Mari meelde, kuipaljudele lööklauludele on sõnad kirjutanud muhe ja südamlik Ott Arder - "Korstnapühkija", "Aeg ei peatu", "Suudlus läbi jäätund klaasi", "Kaunilt kaua", on vaid mõned meeldesööbinud lauludest. Kes siis veel, kui mitte õrnahäälne ja -hingeline Helin-Mari võiks oma ka õrnahingelist, isegi kohati lapsemeelset onu nõnda meenutada. Popmuusikaga harjunud kõrvale võivad segadust tekitada uute harmooniatega tuttavad lood - miski on nagu sama, aga midagi hoopis teisiti. Just nii, Helin-Mari ise on seadnud need lood vastavalt oma muusikalisele maitsele uueks. Kindlasti oli tuge ka ...

"Õhtu rannal"  Valter Ojakäär  Liisi Koikson Raivo Tafenau Eesti jazzilegendi, Valter Ojakääru 90-ndaks juubeliks pühendatud helikandja "Õhtu rannal" Raivo Tafenau ansambli juhtimisel ja heledahäälse Liisi Koiksoni esitatud lauludega, on kena kingitus nii auväärt laululoojale endale kui ka kuulajatele, kes peavad lugu mahedast muusikast. Või peaks ütlema "muhedast muusikast", sest on ju papa Valter ise, vaatamata kõrgele vanusele, nii muhe kui olla saab. Nii parafraseerib ta plaadi saatesõnas mulgi taluperemehe vanasõna  "hea supp, söö või ise!", öeldes, et see muusika plaadil on nii hea, et kuula või ise! Taolise sissejuhatusega ei olegi kuulajail muud seisukohta võimalik võtta, kui suhtuda asjasse lahedusega. Kindlasti ei ole selle plaadi puhul tegemist suure kunstiga, kui kunsti all mõeldakse midagi enneolematut või eksperimentaalset. Vastupidi, muusika kõlab tuttavlikult, kuulajasõbralikult ja sobib oma toonilt hästi ka nn. ta...

Holger Marjamaa Chamber Ensemble "Message"/"Serenade"  Sel aastal noore jazzitalendi preemia pälvinud pianist Holger Marjamaa on kindlasti üks helgemaid tulevikulootusi eesti jazzis. Noore pianisti debüütplaat koosneb kahest teosest - neljaosaline "Message" ja kaheosaline "Serenade". Jazztrio kaaslasteks on kontrabassil Heikko Remmel ja trummidel Dmitri Nikolajevski. Keelpillikvartett lisab muusikale klassikalist kõla ja need häälestused keelpillide vahel ja ühtesulandumine jazztrioga ongi külg, mida peaks veel lihvima. Marjamaa muusika ise on tundeline, kuigi helikeelelt peamiselt moodsa jazzi näide, eeskujudeks Esbjörn Svensson, Brad Mehldau. Plaadi eessõnast saame teada, et pianistile meeldib kõige enam klassikalise muusika ja jazzi süntees, selle tõestuseks on esitatava kõlapilt - tehniliselt ja dünaamiliselt täiuslik klassikapianist sukeldumas jazziharmooniate ja rütmide vabamatesse vetesse. "Message"-i kolmas osa, tundlik...

 MaiGroup "Luv" Saaremaa päritolu 25-aastase bassist Mai Agana juhitud MaiGroup koosneb noortest rootsi jazzmuusikutest, kellega Mai Rootsi Kuniglikus Muusikaakadeemias koos õpib. Kuigi koosseis on Eestiski esinenud, jõuab see laiema avalikuse ette alles nüüd, debüütplaadiga "Luv". Muidugi saab see "luv" olla ikka seesama "love", küll moodsamas keeles, millest noor naine ikka inspiratsiooni ammutab. Just noorus ja naiselikkus panevad nii mõnegi eelarvamustega suhtuma sellesse, kas naine ikka suudab huvitavalt bassi mängida, muusikat kirjutada ja veel meestest koosnevat bändi juhtida. Suured ülesanded need tõesti on. Näib, nagu oleks Mais tubli annus kangekaelsust ja enesetõestamisvajadust ning tee selleni pole valitud kergemate killast. Seda suurem on üllatus, kui muusika kõlama hakkab. Jazzmuusika sünnib väga heade muusikutega koostöös, Mai on olnud usaldav oma bändikaaslaste suhtes. Ning kindlasti on ka eeskujud olnud maailma parimad. Lõ...

Kurt Elling "1619 Broadway" Midagi pole teha, peab tunnistama, et tõeliselt suured staarid jazz’is tulevad ikka USAst. Nii ka fenomenaalne muusik Kurt Elling, kes oma kümnenda plaadi pühendab eelmise sajandi New Yorgi ühes kuulsamas muusikatööstuse majas – The Brill Buildingis – loodud laululoomingule. «Elling tuntud headuses» oleks ebaõiglaselt vähe öeldud artisti kohta, kes oma perfektsuses ja mitmekesisuses suudab alati üllatada. Täius sõna heas mõttes – kui loomeinimeses on olemas nii emotsionaalsus, intelligentsus, tehniline võimekus kui ka lavaline sära, siis see kooslus väärib imetlust.  Elling suudab esitada nii mehist fusion’i kui smooth jazz’i, meelitades neid, kes naudivad tundeid ja mahedust, samas paeludes kuulajaid, kelle kõrv vajab hoopis keerulisemat helipilti. Ta interpreteerib plaadil veetleva enesekindlusega nii tänapäevast mitmekihilist jazz’i kui aastakümnetetaguseid igihaljaid palu. Ellingi häälekasutus on sedavõrd vaheldusrikas, et kui võr...

VindPower "VindPower" Tõelist sõprust ei piira ei aeg, ruum ega füüsilise keha olekud. Klarnetist Meelis Vind on pühendanud oma uue plaadi varalahkunud sõbrale ja kitarristile Ants Laigile. Tema koosluse "VindPower" energeetika on seotud nii maa, tuule, taeva ja läbi Laigi muusika müstiliselt ka teispoolsusega. Meenutades kuivõrd tuline, kompromissitu, vahel lausa äärmuslik oli jazzkitarrist Ants Laig, saab läbi mälestusplaadi tõestatud, et mõjuv muusika nõuabki just sellist totaalsust. (Pealegi, neil, kel jätkub kannatlikkust ja oskust, võib õnnestuda kõva koore alt erilist tundlikkust tajuda.) Muusikud kannavad sellel plaadil edasi seda jõudu, julgust ja mehelikkust, mis ei anna end liiga lihtsalt õrnade tunnete meelevalda.  Ka ainus armastuslaul plaadil, kitarrist Virgo Sillamaa "Lüüdiline armastuslaul" on pigem keeruline võitlus iseeneses kui lihtviisiline tundeavaldus. Meelis Vind, Virgo Sillamaa, Ahto Abner, Raun Juurikas, Mihkel Mälgand kulge...

Melody Gardot "The Absence" Peaaegu alasti Melody Gardot oma uue plaadi esikaanel võib nii mõnegi tõsise muusika austaja panna arvama, et selline enesemüümine ei saa olla tõeline kunst. Aga Gardot naturaalsuse austajad teavad - selles avatud alastuses on midagi enamat, sõnum, et ka sensuaalsus võib olla sügav, et selles magus - valusas igatsusetundes, pidevas janunemises, peitubki kunstniku elu võlu ja valu. Valust ei saa meloodilise nimega lauljatari muusikast rääkides mööda - 2003. aastal, kui Jeep Cherokee foori punast tuld eirates naisele otsa sõitis, sai  Gardot aasta aega lamada vaid selili ja nõnda õppis ta mängima kitarri ja looma vaikseid laule. Puusavigastuse tõttu liigub ta kepi najal, millest on ühtlasi saanud tema firmamärk - stiilne blond naine kepiga. Tumedaid prille kannab ta samuti õnnetuse tagajärjel, silmade ülitundlikkuse pärast. Ehk see on osaliselt põhjuseks, miks plaadi pealkiri on "The Absence" ("Puudus") - selili lamab ka ta plaa...