Viljandi Guitar Trio "VGT" (2011)
VGT muusika on aga täiesti omalaadne ja stiiliselt Fripp'i King Crimson'it siiski ei meenuta.
Ootuspäraselt kuuleb noorte muusikas ikka energiat, aga mitte ainult - vaimukus, tehniline viimistletus ja dünaamiline mitmekesisus on enim väärt tegurid selles heatujumuusikas.
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias nii folki kui dzhässi õppivad noormehed suudavad luua ühtselt mõtleva ja tegutseva ansambli, Jalmar Vabarna lood kannavad endas enam rahvuslikke mustreid, Argo Valsi palad on dzässikamad, ühtviisi veenvalt esitatakse nii mõtlikumaid teemasid kui ka tantsulisemaid meeleolusid, neid ka lahedasti ühendades ("Orjapõlve valss + Karjapõlve disko") Omaette humoorikas moment on just lugude pealkirjad, need on terased ja annavad võimaluse kujutluspiltideks - nii näiteks võime kujutleda tilkuvaid räästaid loos "Sula", vuntsidega macho-meest hispaanialikus rokipalas "Vunts" või tunda rancho - hõngu, kuulates lugu "Kantrimehe kannused." Ainuvõimalik pealkiri on leitud ka hüplemist meeldetuletavale palale "Hüpohondrik".
Plaadil esinevad külalised - Karl Petti, Tõnu Tubli, Robert Jürjendal, musikaalse soolo mängib Tarvi Jaago flöödil, palas "Lapsed magama!", milles nii ühtlaselt sulavad kokku kitarrid ja vulisev flööt.
Stiililiselt ehk kõige enam folkmuusikaase kuuluv trio toob uudsust just oma erilise kõlaga ja värske värvi küllusega, iga pala on põnev kuulamine, hästi läbimõeldud ja teostatud, jättes samas harmoonilises plaanis kuulajale ruumi, tihti "ringliikluse" põhimõtet kasutades, kus motiivid kordudes gruuvivad.
Jah, just, VGT gruuvib! Sellest paremat hinnangut muusikute keeles polegi.
http://www.youtube.com/watch?v=XjRqI_X0bIY
Comments
Post a Comment